Järjekordne võistluspäev Eesti Muay Thai Liiga etapil. Saalis sagivad ringi treenerid, kohtunikud, võistlejad ning tuge pakkuvad perekonnad ja sõbrad. Kõik ootavad, millal saab ringi ääres omadele kaasa elama hakata ning näha neid võitmas. Kõikide kaasaelajate seas on ka Heret Kari, kelle neljast lapsest astus sel korral võistlustulle üks. Kuid sel korral ei rääkinud me Heretiga ta laste võistlustulemustest vaid hoopis tema rollist emana lastel toeks olemisel.

Tänaseks käivad kõik sinu neli last Tai poksi trennis. Kui nad avaldasid soovi hakata võitlusspordiga tegelema, kas see tekitas mingeid hirme? 

Üks tütar ja kolm poissi – poisid käivad Võitluskoolis trennis ja tüdruk Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemias. Kusjuures kartuseid nii väga ei olnudki, ma olin pigem selle poolt, et mu lapsed õpivad, kuidas enda eest seista ja end kaitsta. Natukene kartsin, et poisid võivad omavahel kaklema minna, aga nad hoopis hoiavad kokku ja on üksteisele toeks. Võitlussport on nad muutnud üksteisega palju lähedasemaks. Ja seda on ainult rõõm näha, et kõik mu lapsed nii ühte hoiavad. 

 

Mis on sinu jaoks kõige keerulisem võitlusspordiga tegelevate lastele toeks olemisele? 

Loomulikult on olnud kõrvalt raske vaadata, kui poisid ringis võistlevad. Aga selle vaatepildiga ma harjusin mingil määral ära. Danil tuli üks kord sinise silmaga koju, aga tema jaoks oli see hoopis auasi, nagu auhind. Üks kaksikutest on treeninguga alles alustanud, seega seda ma veel ei tea, kas ta ringi soovib astuda mingi hetk. Ja kui soovibki, siis olen ma tal ringi ääres toeks. 

 

Kuidas te lastele selle õige treeningklubi valisite? 

Meil on kogu elu Sakus, seega lastele tuli treeningklubi valik väga lihtsalt. Lisaks on Oskar Künnapuu suurepärane treener ja saab imeliselt lastega hakkama. Ta tajub lapsi väga hästi ja ta oskab neid juhendada. Ta on väga hea mees-eeskuju, kellele mu lapsed üles vaatavad. Tütar treenib Kevin Renno Võitlusakadeemias, sest ta elab linnas ja seal on tal kindlasti mugavam käia.

 

Millist arengut oled oma lastes näinud pärast Tai poksiga tegelema hakkamist? 

Nagu ma enne mainisin – võitlussport on nad muutnud üksteisega palju lähedasemaks. Nende esmane huvi on sport, seega see hoiab nad sekeldustest eemal. Pahatahtlikke kampe on palju, aga minu süda on rahul, sest tean, et vajadusel oskavad mu lapsed enda eest seista ja end kaitsta. Lisaks füüsilisele jõule on neile kuhjaga lisandunud enesekindlust ja -distsipliini. 

 

Kas võitlussport on sulle kui emale andnud midagi juurde või sind arendanud? 

Ma olen ise loomult hästi muretsev ja hoolitsev, siis lapsed ja võitlussport on mu ümber õpetanud. Ringi ääres ei tasu liiga mureliku näoga jälgida, et neil oleks ringis julgem olla. Paras “muna õpetab kana” situatsioon. Ma olen ka käinud erinevatel meditsiinikoolitustel, et vajadusel saaksin olla lastele abiks. 

 

Kas tegeled ise ka Tai poksiga? 

Mõte on käinud läbi küll, aga kahjuks jääb ajast puudu, sest mul on tööl pikad vahetused, aga ma käin jooksmas ja see hoiab mind erksana. Poisid on öelnud, et tahavad mind ise treenida, sest aeg-ajalt nad rendivad saali ja käivad iseseisvalt treenimas. 

 

Mida soovitaksid lastevanematele, kelle laps on alles alustanud või tahab alustada võitlusspordiga? 

Ma olen kahe käega poolt, et laps Tai poksi trenni viia. Trennist osavõtmine ei tähenda ilmtingimata, et laps peab ringi võistlema minna. See trenn ei ole puhtalt füüsiline, väga palju haritakse ka vaimset poolt. Eelkõige on tähtis austus ja armastus üksteise ja võitlusspordi vastu. 

 

 

---

Artikli toimetaja Erika Maalt (erika@emtf.ee)